Jäin täna esimest korda hiljaks see aasta. 2-3 minutit aga ikkagi... pean varem lahkuma kodust. Majanduse tund lihtsalt läks und natuke eemale hoides ja arusaamatus käekirjas konspekteerides. Tund ei meeldinud üldse, sest õpetaja ei teind rääkimises isegi mitte minutist pausigi. 90 minutit järjest häiriva häälega õpetajat kuulata oli suhteliselt piin.
Aga see oli alles algus, kuigi muud tunnid läksid väga kiiresti kuid rahulikult. Lõpuks leidsin end mõtisklemast ühiskonna tunnis, kus iseseisva töö olin juba ära lõpetand 10 minti enne tunni lõppu.
Peale koolis välja saamist avanes võimalus einestada linnas isa kulul. Käisime Žen Žen'is söömas. Ketly soovitatud kevadrullid olid head, kuid isa tellitud vürtsikas kana oli väga hea nohurohi, isegi kui mul nohu polnud.
Pärast tegime väikse tripi Veeriku Selverini läbi Tähtvere, kus sai huvitavaid lugusi kuulata eri majadest ja nendest, kes seal kunagi on elanud.
Ja nüüd olen siin hetkes, kus ma ei oska enam midagi teha. Kõik tundub nii igav ja mõttetu, kuid ikkagi on huvi üleval passida ja mitte mitagi teha.
No comments:
Post a Comment