Nii rahulikult on möödunud need viimased kuud. Midagi erilist mäletada ei ole, kõik on kui sulandanud halli massi. Pole vahet, mis päev on või kas on möödas juba 2 kuud viimasest korrast kui ma ennast hästi tundsin. Iga päevaga muutun. Muutun kalgimaks, kaugenen inimestest. Ainukesed sõbrad on raamatud, mis ootavad lugemist. Kui kord lõpetan ka viimasega, mis plaanis on peab jälle otsima omale tegevuse.
Kuivõrd mind häirib see, mis me eesti keele tunnis teeme s.t. mitte midagi, mida ma enne ei teadnud. Kordamine on igav ja hall, terve tunni jooksul tahan viis korda kitkuda juukseid peast, sest uut ei ole seal midagi, kuivõrd vanad teemad kõik. Selle eksamiga on kuidas on ära teeb selle niikuinii. Karta pole midagi kui rada pole ees, kust kalduda kõrvale tähendaks mingi hüve kaotust.
Wednesday, December 7, 2011
Tuesday, October 18, 2011
Arvestuste nädal
...ehk kolm ööd kodus magamiskotis
Raskeim osa arvestuste nädalast on nüüd möödas, nüüd on vaid jäänud majandus, matemaatika ja kirjandus (ei tea, mida seal veel vaja teha on). Kui veel ühiskonna, bioloogia ja ajaloo arvestuseks sai õpitud, siis nüüd enam pole seda viitsimist.
Inglise keele arvestus oli ka imelihtne, kuigi ma ei saa aru miks kuulamistöödes on alati nii halb kvaliteet, et osad sõnad lähevad kõlarite ülepeksmisega kaduma. Täna oli "tore" istuda tund aega, et oodata kirjanduse tundi, kus põhimõtteliselt midagi ei liigutanud. Kuigi alguses sai üks plakat esitletud ja Powerpoint esitlus ette loetud ning lõpu poole lasi õpetaja ühe salmi sümbolistlikust luuletusest lugeda.
Aga aitab koolist... niikuinii algab reedel juba vaheaeg, aga see vist ei tule eriti huvitav, pigem istun vaikselt enda toas ja vaatan anime't kui lähen kuskile välja midagi tegema. Või siis magan päevad läbi ja lähen õhtul trenni, igatahes vahet pole eriti. Midagi produktiivset plaanis pole... veel.
Nädalavahetusel sai Piheli pool käidud ning selle hooaja animetele pilk peale visatud. Peale nende, mis ma juba enne want-to-watch listi panin lisandus vaid mõni üksik.
Varsti üle kahe kuu juba kodust eemal oldud, kuigi käin seal tihti peale trenni saunas, pole midagi erilist muutunud. Ainult see, et väikevend näeb mind vähem nüüd ja on alati tervitamas kui trennist koju jõuan. Enne arvestuste nädala algust käisin vaid kaks korda nädalas kodus, kuid see nädal mis möödus just oli kuidagi viisi teistsugune.
Leidsin, et kodus on vahepeal isegi mõnus olla, kuigi ma magasin kolm päeva diivanil, sest enam pole mul kodus tuba. Alates sellest ajast kui välja kolisin on minu tuba väikevenna käsutuses. Isegi enda majas magan ma diivanil praegu, ei saa miski pärast magada voodis... miski nagu segaks mind.
... aitab küll vist praeguseks.
Raskeim osa arvestuste nädalast on nüüd möödas, nüüd on vaid jäänud majandus, matemaatika ja kirjandus (ei tea, mida seal veel vaja teha on). Kui veel ühiskonna, bioloogia ja ajaloo arvestuseks sai õpitud, siis nüüd enam pole seda viitsimist.
Inglise keele arvestus oli ka imelihtne, kuigi ma ei saa aru miks kuulamistöödes on alati nii halb kvaliteet, et osad sõnad lähevad kõlarite ülepeksmisega kaduma. Täna oli "tore" istuda tund aega, et oodata kirjanduse tundi, kus põhimõtteliselt midagi ei liigutanud. Kuigi alguses sai üks plakat esitletud ja Powerpoint esitlus ette loetud ning lõpu poole lasi õpetaja ühe salmi sümbolistlikust luuletusest lugeda.
Aga aitab koolist... niikuinii algab reedel juba vaheaeg, aga see vist ei tule eriti huvitav, pigem istun vaikselt enda toas ja vaatan anime't kui lähen kuskile välja midagi tegema. Või siis magan päevad läbi ja lähen õhtul trenni, igatahes vahet pole eriti. Midagi produktiivset plaanis pole... veel.
Nädalavahetusel sai Piheli pool käidud ning selle hooaja animetele pilk peale visatud. Peale nende, mis ma juba enne want-to-watch listi panin lisandus vaid mõni üksik.
Varsti üle kahe kuu juba kodust eemal oldud, kuigi käin seal tihti peale trenni saunas, pole midagi erilist muutunud. Ainult see, et väikevend näeb mind vähem nüüd ja on alati tervitamas kui trennist koju jõuan. Enne arvestuste nädala algust käisin vaid kaks korda nädalas kodus, kuid see nädal mis möödus just oli kuidagi viisi teistsugune.
Leidsin, et kodus on vahepeal isegi mõnus olla, kuigi ma magasin kolm päeva diivanil, sest enam pole mul kodus tuba. Alates sellest ajast kui välja kolisin on minu tuba väikevenna käsutuses. Isegi enda majas magan ma diivanil praegu, ei saa miski pärast magada voodis... miski nagu segaks mind.
... aitab küll vist praeguseks.
Wednesday, September 28, 2011
Turvas vol 2.
...ehk see mis juhtus peol ning teisel päeval.
Tegelt ei ole peost eriti palju üldse kirjutada midagi, sest suurema osa ajast istusin ma üleval ukse ees ning võtsin raha vastu neilt, kes ei käinud AniMatsuril. Vahepeal oli meelelahutajaks Eriku telefon, mida ta kasutas muusika jaoks ning tema ja Amelia tantsimien selle saatel. Seda oli suht huvitav jälgida isegi.
Kuigi ma tantsupõrandale kahjuks ei jõudnudki ega tahtnud minna kui mul aega oli, sest alati kui ise alla jõudsin oli kas halb lugu või motivatsioon oli kadunud. Mulle isegi tundus, et pidime seal lihtsalt orjama, kui teised pidutsesid ning jõid. Vahepeal suutsin isegi ühest bakalasest korraliku sketchi valmis kritseldada, sest mul hakkas tõsiselt igav poolteist tundi enne peo ametlikku lõppu.
Isegi kui ma soovitasin ühel tuttaval DJ'ga rääkida, et muusikat vahetada ei õnnestunud see. Lõpuks tund aega enne peo lõppu tekkis tüdimus ning tulin Amelia ja Frankiga tulema peolt. Korraliku 30 minti vast jalutasime minu juurde. Kõik olid nii väsinud, et keerasime suhteliselt kohe magama.
Teisel päeval...
...ärkasin tänu Ameliale poole üheksa paiku üles, tegin kiirelt pudru valmis sõin ära ning kõrvale teed. Kuigi ära minnes äratasin Anti üles korraks, jäid nad Franki ja Gerliga hiljaks ikkagi. Poole üheteist paiku sia Dorpatisse jõutud ning kohe pileteid kontrollima, sest üritus algas 11. Esimene pooltund oli suht tihe liiklus, edasi läks rahulikult.
Vahepeal suutsin kiirelt teha Stepmania klaveri ühe loo ära, kuid kaotasin sest vastas oli väga hea mängija. Ülejäänud päev oli rahulik, liigagi rahulik. Kella kahest sai mindud vaatama cosplay show'd, parim oli ikkagi Triinu, Ketly ja Melani cosplay tants, see epic faceplant oli kõige parem selle juures. Meeldejääv oli ka OnePiece'i cosplay defile/tants ei märganud, mis kategoorias see reaalselt oli.
Peale cosplay show'd läksin vahetasin Eriku ees välja. Mingi hetk hiljem lahkus ka Henrik Ummi ettekannet anime openingutest kuulama ning jäingi üksi piletimüügi laua juurde. igavusest hakkasin midagi abstraktset joonistama.
Mingi hetk jõudis ka Erik tagasi, siis sain lõpuks oma kangeid jalgu sirutama. Kuid järgmine hetk avastasin end garderoobis inimestele asju jagamas hetkeks ning tegemas trollposti bakaspoti teemasse. Vahepeal ärgitasin Ameliat püsti tõusma ning natuke liikuma. Sai ära vaadatu GG tiitlimatch mille Anti kaotas. Kuigi mängutuppa minnes oli seal peale teist päeva selline juustukas üleval, et alguses ei talunud mu silmad seda.
Peale tiitlimatchi oli põhimõtteliselt ainult lõpetamine veel jäänud. Vahepeal suutis Triin ära võita Stepmania mati võistluse ka.
Lõpetamine oli huvitav, kuid Triin võitis suht palju auhindu: Cosplay, Stepmania matil ja cosplay publiku lemmik, Reioga oli sama lugu, ta pani Stepmania klaveri võistluse kinni ja GG. Peale lõpetamist ja külastajate lahkumist algas kiire koristamine, mille käigus suutsin 2 korda käia Taskust väljas. Esimene korda Riine asjad auto peale viia ja teine kord Triinu oma pagasiga ära saata, sest ta võttis oma mangakogu kaasa AniMatsuri mangalugemisnurka.
Lõpuks sai meeskond 6 Opera maxipitsat mis hävinesid suhteliselt kiiresti.
Ära saime Dorpatist vist kaheksa aeg ning siis võttis võibolla kolmveerand tundi, et koju jõuda sest Gerli oli otsustanud panna jalga tikkkontsad ning Anti pidi teda vahepeal õlgadel kandma. Lõpuks jõudsin rampväsinuna koju, kuid alles ühe aeg sain korralikult magama.
Lõpp kokkuvõte oli tore, kuid piletikontroll ei ole eriti minu töö...
Tegelt ei ole peost eriti palju üldse kirjutada midagi, sest suurema osa ajast istusin ma üleval ukse ees ning võtsin raha vastu neilt, kes ei käinud AniMatsuril. Vahepeal oli meelelahutajaks Eriku telefon, mida ta kasutas muusika jaoks ning tema ja Amelia tantsimien selle saatel. Seda oli suht huvitav jälgida isegi.
Kuigi ma tantsupõrandale kahjuks ei jõudnudki ega tahtnud minna kui mul aega oli, sest alati kui ise alla jõudsin oli kas halb lugu või motivatsioon oli kadunud. Mulle isegi tundus, et pidime seal lihtsalt orjama, kui teised pidutsesid ning jõid. Vahepeal suutsin isegi ühest bakalasest korraliku sketchi valmis kritseldada, sest mul hakkas tõsiselt igav poolteist tundi enne peo ametlikku lõppu.
Isegi kui ma soovitasin ühel tuttaval DJ'ga rääkida, et muusikat vahetada ei õnnestunud see. Lõpuks tund aega enne peo lõppu tekkis tüdimus ning tulin Amelia ja Frankiga tulema peolt. Korraliku 30 minti vast jalutasime minu juurde. Kõik olid nii väsinud, et keerasime suhteliselt kohe magama.
Teisel päeval...
...ärkasin tänu Ameliale poole üheksa paiku üles, tegin kiirelt pudru valmis sõin ära ning kõrvale teed. Kuigi ära minnes äratasin Anti üles korraks, jäid nad Franki ja Gerliga hiljaks ikkagi. Poole üheteist paiku sia Dorpatisse jõutud ning kohe pileteid kontrollima, sest üritus algas 11. Esimene pooltund oli suht tihe liiklus, edasi läks rahulikult.
Vahepeal suutsin kiirelt teha Stepmania klaveri ühe loo ära, kuid kaotasin sest vastas oli väga hea mängija. Ülejäänud päev oli rahulik, liigagi rahulik. Kella kahest sai mindud vaatama cosplay show'd, parim oli ikkagi Triinu, Ketly ja Melani cosplay tants, see epic faceplant oli kõige parem selle juures. Meeldejääv oli ka OnePiece'i cosplay defile/tants ei märganud, mis kategoorias see reaalselt oli.
Peale cosplay show'd läksin vahetasin Eriku ees välja. Mingi hetk hiljem lahkus ka Henrik Ummi ettekannet anime openingutest kuulama ning jäingi üksi piletimüügi laua juurde. igavusest hakkasin midagi abstraktset joonistama.
Mingi hetk jõudis ka Erik tagasi, siis sain lõpuks oma kangeid jalgu sirutama. Kuid järgmine hetk avastasin end garderoobis inimestele asju jagamas hetkeks ning tegemas trollposti bakaspoti teemasse. Vahepeal ärgitasin Ameliat püsti tõusma ning natuke liikuma. Sai ära vaadatu GG tiitlimatch mille Anti kaotas. Kuigi mängutuppa minnes oli seal peale teist päeva selline juustukas üleval, et alguses ei talunud mu silmad seda.
Peale tiitlimatchi oli põhimõtteliselt ainult lõpetamine veel jäänud. Vahepeal suutis Triin ära võita Stepmania mati võistluse ka.
Lõpetamine oli huvitav, kuid Triin võitis suht palju auhindu: Cosplay, Stepmania matil ja cosplay publiku lemmik, Reioga oli sama lugu, ta pani Stepmania klaveri võistluse kinni ja GG. Peale lõpetamist ja külastajate lahkumist algas kiire koristamine, mille käigus suutsin 2 korda käia Taskust väljas. Esimene korda Riine asjad auto peale viia ja teine kord Triinu oma pagasiga ära saata, sest ta võttis oma mangakogu kaasa AniMatsuri mangalugemisnurka.
Lõpuks sai meeskond 6 Opera maxipitsat mis hävinesid suhteliselt kiiresti.
Ära saime Dorpatist vist kaheksa aeg ning siis võttis võibolla kolmveerand tundi, et koju jõuda sest Gerli oli otsustanud panna jalga tikkkontsad ning Anti pidi teda vahepeal õlgadel kandma. Lõpuks jõudsin rampväsinuna koju, kuid alles ühe aeg sain korralikult magama.
Lõpp kokkuvõte oli tore, kuid piletikontroll ei ole eriti minu töö...
Tuesday, September 27, 2011
Turvas vol. 1 ehk AniMatsuri eelõhtu ja 1. päev
AniMatsuri on selleks aastaks küll läbi, aga muljetada võib ikka.
Kõik see nädalavahetuse trall algas juba reedel, kui läksin asju valmis sättima AniMatsuri jaoks. Mängutuba aitasin ülesseada ning sai tehtud algne plaan piletikontrolli jaoks. Hiljem sain kokku inimestega, kes korraldasid AniMatsuri moeshow'd, sest pakkusin neile öömaja. Kõik oli veel siis okei kuigi magama sai alles kahe ajal.
Hommikul sai suhteliselt vara ärgatud. Ning ka Antiviirus ja Gerli üles aetud. Kuigi lõpuks läksin üksi ikkagi Taskusse. Seal selgus, et see kes pidi olema teine turva, ei saanud tulla... Kuna oli vjaa kahte turvat, siis määrati origamikunn mulle appi pileteid kontrollima. Alguses oli suht suur rahvamass vaja ära kontrollida, aga saime hakkama.
Vahepeal käis isegi TV3 reporter uurimas AniMatsuri festivali ning pilte tegemas, kuna meie kõrval oli reformierakonna mingi üritus, mille kohta ma ei tundnud huvi.
Kui suurem mass sisse sai hakkasime vahetustega kontrollima, niiet tavaliselt me ei olnud kahekesi. Kuigi suurem osa ajast kulus ikkagi piletite kontrollimisele oli vahepeal aega ka bento ära süüa, mis oli suht ainuke pala, mis ma tol päeval sain.
Eriti ei pääsenud tegevuste ligi, v.a. Guilty Gear'i ja Stepmania võistlused. GG's jäin kvalifikatsioonist välja 1 sek'iga. Stepmanias sain küll edasi, kuid sain järgmisel päeval kohe raske vastase.
Ahjaa hommikul kohe alguses soetasin omale Ao no Exorcisti manga vol 1 ja Fairy Tail'i manga vol 1. Esimesed mangad, mis olen ostnud.
Kuidagi oli kell saanud seitse ning otsustasin, et lähen käin korra kodus ja vahetan riided ära, sest ma ei viitsinud kingade ja viigipükstega minna peole õhtul. Koju jõudes panin kokku spagetid ja mingid odavad oad(nende kombo ei olnud üldse hea tegelikult) kiireks söögiks.
Edasi läheb jutt peost järgmises osas...
Kõik see nädalavahetuse trall algas juba reedel, kui läksin asju valmis sättima AniMatsuri jaoks. Mängutuba aitasin ülesseada ning sai tehtud algne plaan piletikontrolli jaoks. Hiljem sain kokku inimestega, kes korraldasid AniMatsuri moeshow'd, sest pakkusin neile öömaja. Kõik oli veel siis okei kuigi magama sai alles kahe ajal.
Hommikul sai suhteliselt vara ärgatud. Ning ka Antiviirus ja Gerli üles aetud. Kuigi lõpuks läksin üksi ikkagi Taskusse. Seal selgus, et see kes pidi olema teine turva, ei saanud tulla... Kuna oli vjaa kahte turvat, siis määrati origamikunn mulle appi pileteid kontrollima. Alguses oli suht suur rahvamass vaja ära kontrollida, aga saime hakkama.
Vahepeal käis isegi TV3 reporter uurimas AniMatsuri festivali ning pilte tegemas, kuna meie kõrval oli reformierakonna mingi üritus, mille kohta ma ei tundnud huvi.
Kui suurem mass sisse sai hakkasime vahetustega kontrollima, niiet tavaliselt me ei olnud kahekesi. Kuigi suurem osa ajast kulus ikkagi piletite kontrollimisele oli vahepeal aega ka bento ära süüa, mis oli suht ainuke pala, mis ma tol päeval sain.
Eriti ei pääsenud tegevuste ligi, v.a. Guilty Gear'i ja Stepmania võistlused. GG's jäin kvalifikatsioonist välja 1 sek'iga. Stepmanias sain küll edasi, kuid sain järgmisel päeval kohe raske vastase.
Ahjaa hommikul kohe alguses soetasin omale Ao no Exorcisti manga vol 1 ja Fairy Tail'i manga vol 1. Esimesed mangad, mis olen ostnud.
Kuidagi oli kell saanud seitse ning otsustasin, et lähen käin korra kodus ja vahetan riided ära, sest ma ei viitsinud kingade ja viigipükstega minna peole õhtul. Koju jõudes panin kokku spagetid ja mingid odavad oad(nende kombo ei olnud üldse hea tegelikult) kiireks söögiks.
Edasi läheb jutt peost järgmises osas...
Thursday, September 15, 2011
Elu on tagasi
Inimese tunne hakkab lõpuks ometi tagasi tulema.
Kuigi täna ma jälle mingi õhtul seitsme ajal keerasin miskipärast magama ja ärkasin kümne paiku.
Kuid senine peavalu on üle läinud, ainuke mis meenutab haigust on köha mis mul veel alles on -.-'
Kool oli täna väga "huvitav" esimesed kaks tundi lugeda õpikust ca 5 lk Kafka kohta ja muud ei midagi, inglis keeles rääkis õpetaja natuke kirjast, mida me reedel kirjutame ning siis tuli 2 kehalist, kust ma olin vabastatud ja käisin nende ajal Operas pitsat söömas. Mulle alles nüüd on hakkand ajalugu meeldima ainena, sest praegu oleme oma otsaga I maailmasõja juures.
Koju jõudes sai paar võileiba võetud ning üürilistega League of Legends'it. Ja keerasin magama
End of Story...
Kuigi täna ma jälle mingi õhtul seitsme ajal keerasin miskipärast magama ja ärkasin kümne paiku.
Kuid senine peavalu on üle läinud, ainuke mis meenutab haigust on köha mis mul veel alles on -.-'
Kool oli täna väga "huvitav" esimesed kaks tundi lugeda õpikust ca 5 lk Kafka kohta ja muud ei midagi, inglis keeles rääkis õpetaja natuke kirjast, mida me reedel kirjutame ning siis tuli 2 kehalist, kust ma olin vabastatud ja käisin nende ajal Operas pitsat söömas. Mulle alles nüüd on hakkand ajalugu meeldima ainena, sest praegu oleme oma otsaga I maailmasõja juures.
Koju jõudes sai paar võileiba võetud ning üürilistega League of Legends'it. Ja keerasin magama
End of Story...
Halb nädal...
Olen nüüd viimased päevad haige olnud...
Pole üldse vahva, kui pühapäeva õhtul oli kõik täiesti korras ja siis esmaspäeval hakkas enesetunne halvemaks minema. Teisipäeval oli nii, et viimased kolm tundi majandust olid suht piin minu jaoks, sest pea tuikus otsas hullult. Koju jõudes magasin rahulikult mingi seitsme poole kaheksani ning otsustasin, et mina kolmapäeval kooli ei lähe.
Nüüd, kolmpäeva hilisõhtul, on tunne, et ei taha üldse kooli minna, aga peab minema, sest muidu jään liiga maha. Ei teagi kelle käest tänast materjali küsida...
Inglise keele sõnad peaks ka kunagi ära vastama...
Peavalu ja köha ei taha kuidagi ära ka minna.
Kuidagi peab selle nädalaga hakkama saama. -.-'
Pole üldse vahva, kui pühapäeva õhtul oli kõik täiesti korras ja siis esmaspäeval hakkas enesetunne halvemaks minema. Teisipäeval oli nii, et viimased kolm tundi majandust olid suht piin minu jaoks, sest pea tuikus otsas hullult. Koju jõudes magasin rahulikult mingi seitsme poole kaheksani ning otsustasin, et mina kolmapäeval kooli ei lähe.
Nüüd, kolmpäeva hilisõhtul, on tunne, et ei taha üldse kooli minna, aga peab minema, sest muidu jään liiga maha. Ei teagi kelle käest tänast materjali küsida...
Inglise keele sõnad peaks ka kunagi ära vastama...
Peavalu ja köha ei taha kuidagi ära ka minna.
Kuidagi peab selle nädalaga hakkama saama. -.-'
Sunday, September 11, 2011
Fairy Tail ülevaade
Üldine info :
Žanr : Action, Adventure, Comedy, Fantasy
Aasta : 2009-...
Demograafiliselt: Shōnen
Stuudio : A-1 Pictures, Satelight
Alus : Hiro Mashima Manga "Fairy Tail"
Episoode: Praegu väljas 96
Sisust:
Loo alguses jookseb Lucy Heartfilia kodust ära, et otsida Salamandri-nimelist võlurit. Lucy plaaniks on leida Salamander, et ühineda Magnolia (kuri)kuulsaima võlurigildiga,mille nimeks on Fairy Tail. Ta leiab Salamandri - Natsu, kes on teine peategelane - ja koos satuvad nad halbade võlurite otsa, kellega võideldes hävitavad pea poole linnast. Lucy üllatuseks on Natsu Fairy Taili liige ning ta saab kutse ühineda guildiga. Fairy Tailis kohtub Lucy jäämaag Gray Fullbusteriga, kellel on komme (mitte)sobivail hetkeil oma riideid seljast tõmmata, ja Erza Scarletiga, ühe kardetuima naismaagiga kogu gildis, ning kelle võimeks on oma turvist ja relvi silmapilgutuse jooksul vahetada. Samuti tutvub Lucy Happy'ga, lendava sinise kassiga, kes on Natsu kaaslaseks. Koos astuvad nad vapralt vastu seiklustele, mis nende teele satuvad (või mille nad ise põhjustavad).
Pilte ka :
Pildil Natsu, Erza, Happy, Lucy, Gray.
Pildil Natsu Dragneel.
Oma arvamus:
Kuigi see kisub minema samasse patta koos Naruto, One Piece'i ja Bleachiga, meeldib see mulle, sest seal on palju huvitavaid tegelasi ning igas episoodis saab millegi üle naerda. Hea anime, mis ei kipu igavaks veel minema. Hindaks 9/10st, sest ikkagi on tegemist pikema animega ja lõppu pole veel näha.
Žanr : Action, Adventure, Comedy, Fantasy
Aasta : 2009-...
Demograafiliselt: Shōnen
Stuudio : A-1 Pictures, Satelight
Alus : Hiro Mashima Manga "Fairy Tail"
Episoode: Praegu väljas 96
Sisust:
Loo alguses jookseb Lucy Heartfilia kodust ära, et otsida Salamandri-nimelist võlurit. Lucy plaaniks on leida Salamander, et ühineda Magnolia (kuri)kuulsaima võlurigildiga,mille nimeks on Fairy Tail. Ta leiab Salamandri - Natsu, kes on teine peategelane - ja koos satuvad nad halbade võlurite otsa, kellega võideldes hävitavad pea poole linnast. Lucy üllatuseks on Natsu Fairy Taili liige ning ta saab kutse ühineda guildiga. Fairy Tailis kohtub Lucy jäämaag Gray Fullbusteriga, kellel on komme (mitte)sobivail hetkeil oma riideid seljast tõmmata, ja Erza Scarletiga, ühe kardetuima naismaagiga kogu gildis, ning kelle võimeks on oma turvist ja relvi silmapilgutuse jooksul vahetada. Samuti tutvub Lucy Happy'ga, lendava sinise kassiga, kes on Natsu kaaslaseks. Koos astuvad nad vapralt vastu seiklustele, mis nende teele satuvad (või mille nad ise põhjustavad).
Pilte ka :
Pildil Fairy Tail'i guild
Pildil Erza Scarlet, oma Fairy Queen turvisega(armoriga)
Pildil Gray Fullbuster, valmistamas jääst midagi
Pildil Lucy Heartfilia, koos oma celestial spirits'itega.
Oma arvamus:
Kuigi see kisub minema samasse patta koos Naruto, One Piece'i ja Bleachiga, meeldib see mulle, sest seal on palju huvitavaid tegelasi ning igas episoodis saab millegi üle naerda. Hea anime, mis ei kipu igavaks veel minema. Hindaks 9/10st, sest ikkagi on tegemist pikema animega ja lõppu pole veel näha.
Wednesday, September 7, 2011
Kool v1.1
Jäin täna esimest korda hiljaks see aasta. 2-3 minutit aga ikkagi... pean varem lahkuma kodust. Majanduse tund lihtsalt läks und natuke eemale hoides ja arusaamatus käekirjas konspekteerides. Tund ei meeldinud üldse, sest õpetaja ei teind rääkimises isegi mitte minutist pausigi. 90 minutit järjest häiriva häälega õpetajat kuulata oli suhteliselt piin.
Aga see oli alles algus, kuigi muud tunnid läksid väga kiiresti kuid rahulikult. Lõpuks leidsin end mõtisklemast ühiskonna tunnis, kus iseseisva töö olin juba ära lõpetand 10 minti enne tunni lõppu.
Peale koolis välja saamist avanes võimalus einestada linnas isa kulul. Käisime Žen Žen'is söömas. Ketly soovitatud kevadrullid olid head, kuid isa tellitud vürtsikas kana oli väga hea nohurohi, isegi kui mul nohu polnud.
Pärast tegime väikse tripi Veeriku Selverini läbi Tähtvere, kus sai huvitavaid lugusi kuulata eri majadest ja nendest, kes seal kunagi on elanud.
Ja nüüd olen siin hetkes, kus ma ei oska enam midagi teha. Kõik tundub nii igav ja mõttetu, kuid ikkagi on huvi üleval passida ja mitte mitagi teha.
Aga see oli alles algus, kuigi muud tunnid läksid väga kiiresti kuid rahulikult. Lõpuks leidsin end mõtisklemast ühiskonna tunnis, kus iseseisva töö olin juba ära lõpetand 10 minti enne tunni lõppu.
Peale koolis välja saamist avanes võimalus einestada linnas isa kulul. Käisime Žen Žen'is söömas. Ketly soovitatud kevadrullid olid head, kuid isa tellitud vürtsikas kana oli väga hea nohurohi, isegi kui mul nohu polnud.
Pärast tegime väikse tripi Veeriku Selverini läbi Tähtvere, kus sai huvitavaid lugusi kuulata eri majadest ja nendest, kes seal kunagi on elanud.
Ja nüüd olen siin hetkes, kus ma ei oska enam midagi teha. Kõik tundub nii igav ja mõttetu, kuid ikkagi on huvi üleval passida ja mitte mitagi teha.
Tuesday, September 6, 2011
Kool v1.0
Tundub, et see on ainus viis kuidas kirjutada, mida mõtlen. Ilma, et selle leiaks keegi kellele see ei ole mõeldud.
Nüüd tundub juba, et kõike pole mõtet postitada Facebooki, sest igasuguste inimeste lisamine Facebooki muudab selle kasutamise keerulisemaks.Proovi kirjutada midagi ning hetke pärast leiad, et see ei sobi sinna mitte kohe üldse, sest kirjutasid oma kooli õpetaja kohta ja sus sõbralistis on teisi õpetajaid ka.
Nüüd vist hakkan blogi uuesti täitma oma lahelugudega sest midagi paremat pole vahepeal teha.
Täna oli kool suhteliselt igav kuigi Ajalugu hakkab huvitavamaks minema mida lähemale jõuab Esimene maailmasõda. Matemaatikas tundusid eile integraalid natuke raskemad, kuid ega see palju raskem ka pole kui diferentseerimine. Majanduses sai lahendatud 7/8 sudokust, mille Antiviirus mulle hommikul laenas. 2,5 tundi majandust on suht raske õppida, kui õpetaja räägib kiirelt ning ei suuda peatada üldist mulinat klassis. iga minutiga oli tunda kuidas õhku jääb vähemaks, isegi kui aken lahti tehti. Kirjanduse tund läks väga rahulikult, kuid igavalt.
Võiks kirjutada varsti oma suvetegemistest, kuid ma ei tea, kas viitsin nii pea.
Kolmandas lõigus on küll tundidest kirjas aga need pole selles järjekorras, mis ma need kirjutasin.
Mate -> kirjandus->ühiskond x2->ajalugu-> majandus x3.
P.S. see päev pole veel läbi, kuid ilm on masendav...
Nüüd tundub juba, et kõike pole mõtet postitada Facebooki, sest igasuguste inimeste lisamine Facebooki muudab selle kasutamise keerulisemaks.Proovi kirjutada midagi ning hetke pärast leiad, et see ei sobi sinna mitte kohe üldse, sest kirjutasid oma kooli õpetaja kohta ja sus sõbralistis on teisi õpetajaid ka.
Nüüd vist hakkan blogi uuesti täitma oma lahelugudega sest midagi paremat pole vahepeal teha.
Täna oli kool suhteliselt igav kuigi Ajalugu hakkab huvitavamaks minema mida lähemale jõuab Esimene maailmasõda. Matemaatikas tundusid eile integraalid natuke raskemad, kuid ega see palju raskem ka pole kui diferentseerimine. Majanduses sai lahendatud 7/8 sudokust, mille Antiviirus mulle hommikul laenas. 2,5 tundi majandust on suht raske õppida, kui õpetaja räägib kiirelt ning ei suuda peatada üldist mulinat klassis. iga minutiga oli tunda kuidas õhku jääb vähemaks, isegi kui aken lahti tehti. Kirjanduse tund läks väga rahulikult, kuid igavalt.
Võiks kirjutada varsti oma suvetegemistest, kuid ma ei tea, kas viitsin nii pea.
Kolmandas lõigus on küll tundidest kirjas aga need pole selles järjekorras, mis ma need kirjutasin.
Mate -> kirjandus->ühiskond x2->ajalugu-> majandus x3.
P.S. see päev pole veel läbi, kuid ilm on masendav...
Sunday, July 31, 2011
Suvi...
Tundub et suvigi on mu blogisse suure augu jätnud :D
Nii palju on vahepeal juhtunud, millest pole viitsind kirjutada.
Eks järgmised postitused tulevad laagri kohta mis oli 23-27 juuli.
Nii palju on vahepeal juhtunud, millest pole viitsind kirjutada.
Eks järgmised postitused tulevad laagri kohta mis oli 23-27 juuli.
Saturday, May 14, 2011
Tükk tühja maad edasi
Tükk tühja aega on läind edasi JAFFist. Suht palju olen suutnud selle ajaga ära teha. Riigikaitselaagris käia, kukkuda läbi vene keele tasemetöös, käia klassiga teatris, hommikul kell 4 peale pidu käinud vastvalminud AHHAA keskuses ning palju veel huvitavat.
Riigikaitse laager oli suht huvitav, kuid sealt oli midagi puudu. Neljapäeva hommikul startisime bussiga laagripaiga suunas, keskpäeval saime oma varustuse järgmiseks kolmeks päevaks kätte s.t. riietuse. Edasi läks telkide kokkupanekuks ning maskeerimiseks. Pärast lõunat korraldati häire skeem, määrati igale õpilasele oma koht laagri ümber. Õhtul oli väike orienteerumine, kus minu jagu suht haledalt eksis ära. Me jõudsime räpina maanteeni, kuid poleks pidanud jõudma. Laagripaika tagasi jõudes olime surmväsinud ning pidime ahju tule ka veel tegema, mis polnud raske minu oskuste juures.
Teise päeva hommikul kell viis oli mul äratus ahjuvalve jaoks ning edasi läksi sealt pääsla juurde tunnimeheks. Teine päev oli kõige töisem neist kolmest. Peale hommikusööki sai harjutatud maskeerimist ning sealt edasi juba relvaohutuse tundi. Enne lõunat sai veel käidud läbi laskeasnedite ja käskluste tunnist ning harjutasime rivikorras marssimist mis oli harjutamist vajav asi. Peale lõunat saime minna lõpuks laskma AK-4st lahingmoonaga. Kokku anti meile 13 padrunit, 3 harjutuseks ning 10 täpsuse peale. Sain 9/10 sisse ning 3 kümnesse ka veel. Päev möödus väga kiirelt ning õhtu lõpuks avastasin end AK-4 lahtivõtmas ning küürimas seda. Õhtul kuna telgis oli liiga lämbe ning kõik mu telgis lhtsalt rääkisid omavahel läksin lõke äärde koos laagri juhtidega juttu ajama ja lihtsalt värsket õhku hingama.
Kolmas päev ehk viimane päev möödus rännakul peamiselt. Rännak koosnes käemärkida jagamisest kompaniile(3 rühma - 9 jagu). Kuigi oli teine mees kompaniis oli vahepeal raske edasi anda käemärke kuna esimene mees andis kas liiga vara või hilja ning probleem oli ka vahede hoidmisega. Mingi hetk proovisime ühe mehena teest üle minna. See õnnestus suht hästi arvestades meie kogemusi. Edasi sealt läks taktsammu marssides kuskil 2-3 km. Vahepeal suutsid minu rühma tüdrukud täiesti sassi ajada viisi hõigates vasak, vasak, 1,2,3 asemel, kas wazzup või vasar. Kuid peale esimest viitsadat meetrit hakkasin mina ja mu kõrval olevad rühmakasslased laulma seda sama ning see püsis rütmis kuni laagrini peaaegu välja. Peale seda oli lõuna laagri kokkupanek ning asjade äraandmine ja lahkumine.
Kui viitsin kirjutan mõni päev edasi neist asjadest mis suutsin vahepeal teha.
Riigikaitse laager oli suht huvitav, kuid sealt oli midagi puudu. Neljapäeva hommikul startisime bussiga laagripaiga suunas, keskpäeval saime oma varustuse järgmiseks kolmeks päevaks kätte s.t. riietuse. Edasi läks telkide kokkupanekuks ning maskeerimiseks. Pärast lõunat korraldati häire skeem, määrati igale õpilasele oma koht laagri ümber. Õhtul oli väike orienteerumine, kus minu jagu suht haledalt eksis ära. Me jõudsime räpina maanteeni, kuid poleks pidanud jõudma. Laagripaika tagasi jõudes olime surmväsinud ning pidime ahju tule ka veel tegema, mis polnud raske minu oskuste juures.
Teise päeva hommikul kell viis oli mul äratus ahjuvalve jaoks ning edasi läksi sealt pääsla juurde tunnimeheks. Teine päev oli kõige töisem neist kolmest. Peale hommikusööki sai harjutatud maskeerimist ning sealt edasi juba relvaohutuse tundi. Enne lõunat sai veel käidud läbi laskeasnedite ja käskluste tunnist ning harjutasime rivikorras marssimist mis oli harjutamist vajav asi. Peale lõunat saime minna lõpuks laskma AK-4st lahingmoonaga. Kokku anti meile 13 padrunit, 3 harjutuseks ning 10 täpsuse peale. Sain 9/10 sisse ning 3 kümnesse ka veel. Päev möödus väga kiirelt ning õhtu lõpuks avastasin end AK-4 lahtivõtmas ning küürimas seda. Õhtul kuna telgis oli liiga lämbe ning kõik mu telgis lhtsalt rääkisid omavahel läksin lõke äärde koos laagri juhtidega juttu ajama ja lihtsalt värsket õhku hingama.
Kolmas päev ehk viimane päev möödus rännakul peamiselt. Rännak koosnes käemärkida jagamisest kompaniile(3 rühma - 9 jagu). Kuigi oli teine mees kompaniis oli vahepeal raske edasi anda käemärke kuna esimene mees andis kas liiga vara või hilja ning probleem oli ka vahede hoidmisega. Mingi hetk proovisime ühe mehena teest üle minna. See õnnestus suht hästi arvestades meie kogemusi. Edasi sealt läks taktsammu marssides kuskil 2-3 km. Vahepeal suutsid minu rühma tüdrukud täiesti sassi ajada viisi hõigates vasak, vasak, 1,2,3 asemel, kas wazzup või vasar. Kuid peale esimest viitsadat meetrit hakkasin mina ja mu kõrval olevad rühmakasslased laulma seda sama ning see püsis rütmis kuni laagrini peaaegu välja. Peale seda oli lõuna laagri kokkupanek ning asjade äraandmine ja lahkumine.
Kui viitsin kirjutan mõni päev edasi neist asjadest mis suutsin vahepeal teha.
Sunday, April 24, 2011
JAFFi elamused 2011
JAFF see aasta on olnud suhteliselt vigaderohke, kuid ikkagi ma ei leia et see totaalne feil oleks. korraldajad on oma tööga hästi hakkama saanudd, kuid just kinotöötajad on olnud süüdi osades vigades, mis seanside ajal on toimunud.
See aasta sai 1½ filmi vaatatud JAFFil, eelmise aasta 4 filmi asemel. 1½ sest "Suzumiya Haruhi kadumine" oli korea subitiitritega ja originaal keeles. Siin kohal peab mainima, et ma kahetsen, et ei küsinud kas võimalus ingliskeelsete subtiitritega on võimalik vaadata, peale seda kui oli öeldud et eesti keelseid subtiitreid ei ole.
Esimene ja ainuke pärl minu jaoks mida vaatama jõudsin oli "Summer Wars", mida ma jõudsin lõpuks vaatama.
See aasta oli Tartus ka esimest korda infolaud, kuhu ma jõudsin kahjuks küll ainult esimesel kolmel päeval, aga see eest sai seal palju nalja. Sai mängitud nii StepManiat kui Guilty Gear'i ning mangat loetud. Leidsin omale ka uue manga midag lugeda "Battle Royale". Tallinna infolauad sai ka korra läbipõigatud, sain sealt Piu käest sini-roosa paberist shurikeni ning vennal sünnipäevaks ühe võtmehoidja.
All in all, üritus iseenesest on korda läinud ja mina JAFF maha ei laidaks. Kuigi ma tahaks näha järgmine aasta JAFFi esitaja-kinolt rohkem pingutust vaatajatele elamuse pakkumisega, mitte selle ära võtmisega.
S.K.
See aasta sai 1½ filmi vaatatud JAFFil, eelmise aasta 4 filmi asemel. 1½ sest "Suzumiya Haruhi kadumine" oli korea subitiitritega ja originaal keeles. Siin kohal peab mainima, et ma kahetsen, et ei küsinud kas võimalus ingliskeelsete subtiitritega on võimalik vaadata, peale seda kui oli öeldud et eesti keelseid subtiitreid ei ole.
Esimene ja ainuke pärl minu jaoks mida vaatama jõudsin oli "Summer Wars", mida ma jõudsin lõpuks vaatama.
See aasta oli Tartus ka esimest korda infolaud, kuhu ma jõudsin kahjuks küll ainult esimesel kolmel päeval, aga see eest sai seal palju nalja. Sai mängitud nii StepManiat kui Guilty Gear'i ning mangat loetud. Leidsin omale ka uue manga midag lugeda "Battle Royale". Tallinna infolauad sai ka korra läbipõigatud, sain sealt Piu käest sini-roosa paberist shurikeni ning vennal sünnipäevaks ühe võtmehoidja.
All in all, üritus iseenesest on korda läinud ja mina JAFF maha ei laidaks. Kuigi ma tahaks näha järgmine aasta JAFFi esitaja-kinolt rohkem pingutust vaatajatele elamuse pakkumisega, mitte selle ära võtmisega.
S.K.
Tuesday, February 22, 2011
Paar nädalavahetust sünnipäevasi
Vahepeal on toimunud päris palju sünnipäevi: minu oma, siis Rita&Roju oma ning siis tyybi-Stopa-Inzu sünna.
Võtab kiirelt kokku, pole vaja pikka iseloomustust neile. Kes käisid need nägid.
Alustab siis kõige värskemast.
Pidu oli huvitav, sai inimestega räägitud asjadest nagu need olid. Sai pokerit mängitud ning vesipiipu tõmmatud. Suurem osa peost, aga võiks jääda nende teada, kes seal käisid. Zombie fluxx'i võiks ära mainida, kuigi me mängisime seda ühe ringi võitsid zombied.
Rita&Roju pidu oli küll huvitav, aga ma tundsin end seal liiga noorena, teiste seas. Niiet otsusatsin vahepeal käia delose pool ära kus sai Pokkerit mängitud ja niisama youtube-st videosid vaadatud ning jälgitud MGT'd natuke.
Minu enda pidu oli ka huvitav. Kõigil oli vist lõbus, kes seal käisid. Klassivennad, kes tahtsid varsti peale esimest säästutwisteri ringi järgmist seltskonnamängu. Ning ülejäänud sõbrad, kes tantsisid muusika saatel ning kellega sai vesteldud.
Pikemalt saaks ka kirjutada.
Võtab kiirelt kokku, pole vaja pikka iseloomustust neile. Kes käisid need nägid.
Alustab siis kõige värskemast.
Pidu oli huvitav, sai inimestega räägitud asjadest nagu need olid. Sai pokerit mängitud ning vesipiipu tõmmatud. Suurem osa peost, aga võiks jääda nende teada, kes seal käisid. Zombie fluxx'i võiks ära mainida, kuigi me mängisime seda ühe ringi võitsid zombied.
Rita&Roju pidu oli küll huvitav, aga ma tundsin end seal liiga noorena, teiste seas. Niiet otsusatsin vahepeal käia delose pool ära kus sai Pokkerit mängitud ja niisama youtube-st videosid vaadatud ning jälgitud MGT'd natuke.
Minu enda pidu oli ka huvitav. Kõigil oli vist lõbus, kes seal käisid. Klassivennad, kes tahtsid varsti peale esimest säästutwisteri ringi järgmist seltskonnamängu. Ning ülejäänud sõbrad, kes tantsisid muusika saatel ning kellega sai vesteldud.
Pikemalt saaks ka kirjutada.
Monday, February 7, 2011
Foto-ja meediakoolitus
Tuleb alustada algusest. Kuigi asi pidi hakkama alles laupäeva hommikul hakkasin mina liikuma juba reedel kell 12 Tartust, et jõuda Balti jaama teatud ajaks. Sealt edasi sai liigutud Keilasse, aga buss kuhu peale oleks pidanud jõudma oli miskipärast eest ära sõitnud. Niiet chillisime Keilas tund aega, sain käidud Rõõmukaubamajas. Pärast sihtkohta jõudes, sai natuke teed joodud ja pilte uuritud, kommenteeritud, hinnatud ning muusikavideode saatel õhtut veedetud. Äratus oli hea, kuigi mina kui vana lohe ei kipu kohe alguses ülestõusma sain ka jalad kiirelt alla ning kohvi joodud. Bussi peale jõudes avastasin, et bussijuht küsis vähem tegelikult kui pilet maksis mille üle olin õnnelik.
Koolituskohta jõudes avastasin, et olin üks esimesi. Esimesel koolituspäeval oli meediakoolitus, mida vii läbi Urmas Vaino. Koolituse lõpuks valmis kokku 3 ajalehte, mis olid suht huvitavad. Sai ise oldud peatoimetaja pukil ning nüüd tean millise koormusega tegelikult ajalehe peatoimetajad peavad töötama.
Õhtul pidi küll olema mingi õhtune kava ka aga ma otsustasin, et keeran natukeseks pikali ning magan. Aga selle suutsid rikkuda teised(põhimõtteliselt 12-15 aastased tüdrukud) oma lärmamisega. niiet vahepeal läksin alla kaarte mängima natuke vanemate inimestega. Ning siis tuli üks plikatirts kinnise kondoomi pakika ja üritas seda venitada ning kui mõistis et ta ei suuda seda venitada ütles "Aga see ju ei veni", kümme minuti hiljem ilmus alla täispuhutud kondoomiga...
Teine päev oli fotokoolitus, mis põhiliselt piirdus fotograafi piltide näitamise ja nende kommenteerimise ning ühe grupipildi tegemisel(kus kõik inimesed on läbipaistvad :D...). Tagasisõit oli rahulik, see oli üks hea nädalavahetus mis jääb kauaks meelde.
Thursday, January 13, 2011
Midagi, mis on ees
Kiirelt saabuv nädalavahetus, mis tõotab tulla üle pikka aja väga huvitav, on üks asi mida oodata. Ja millest hiljem kirjutada, kas väikse jutu või isegi mitu, sest plaan on päris hiilgav. Reedel kohe peale kooli Tallinna ning siis edasi kuhugi metsa sisse öömajale, sealt edasi Kopli Madise tallu laupäeva hommikul, kus peaks toimuma kaks lahedat koolitust: foto-ja meediakoolitus ning siis pühapäeval kunagi Tartusse tagasi.
Monday, January 3, 2011
Aastalõpp ja mis edasi...
2010 sai mõnusalt ära saadetud ja 2011 vastuvõetud Füüsikahoone katusel koos Maarikaga.
Aga lähen tagasi sinna kust mu seiklused alguse said ning kuidas ma jõudsin üldse nii kõrgele koos Maarikaga.
Ahti oli kutsunud mind paar nädalat tagasi ühelt filmiõhtult lahkudes uusaastaööl Rokikasse pittu. Kuna mul ei olnud midagi muud teha tundus see väga hea mõttena. Rokikasse kohale jõudes avastasin, et inimesi on väga vähe, aga seepärast et kell oli alles 20.30. Mõni aeg hiljem jõudis tyyp ning otsustsasime, et otsime teised sõbrad üles ja tuleme suurema kambaga tagasi, loodetavasti siis on rahvast. Krooksu jõudes märkasime, et teised istuvad rahulikult laua taga ja ootavad oma tellituid burgereid. Ma seal kaua ei istunud, sest vahepeal helistas Maarika ning ma otsustasin lahkuda ning koos temaga minna Rokikasse. Raekoja platsilt lahkudes küsis üks Keilast pärit paarike teed Krooksu poole, kuna olin sealt just tulnud oskasin neile tee kätte näidata. Rokika juurde jõudnud otsustas Maarika teha väikse suitsu. Seal samas kõrval seisid kolm noormeest, kellest üks oli märgatavalt täis, aga see-eest väga sümpaatsed. Sisse minnes avastasime, et inimesi oli korralikult juurde tulnud ning Ahti, Hannes, Andrei ja veel paar tüüpi mängisid PitchCar'i. Vahepeal tõi Maarika ülevalt oma õe poolt tehtud rummi-koola kokteili, mis oli suhteliselt pooleks tehtud. Inimesed asusid tantsima alles siis kui Andrei pani oma muusika mängima. Vahepeal laenasin tyybile ja teistele oma kaarte mängimiseks.
Maddy ja Ummi jõudsid kohale alles siis kui suur osa inimesi hakkas lahkuma, et uut aastat vastu võtta kesklinnas. Kuna aega oli vähe siis tõmbasin Maarika kaasa ja põrutasime kiirkäigus Füüsikahoone poole, sest sealt oli linnale parim vaade.
2011 algas hästi, peale Füüsikahoonest lahkumist, teel rokikasse otsustas Maarika, et võiks mu lumme lükata, aga ta ei arvestanud sellega, et lendab ise sisse ükskõik mida ta ei üritaks.
Jõudsime siis lumistena Rokikasse tagasi, vahepeal sai inimestega räägitud, kellega tavaliselt ei ole võimalust rääkida, aga vahepeal lahkus Maarika ning, ega ma eriti ei viitsind ka kauem seal olla. Kuskil kolme ajal sai asutud koduteele siis. Mõnus vaikne Tartu oli väga huvitav 1. jaanuari öösel. Kuigi kõikjal oli märgata aastavahetusest ülejäänud rakette, tühje šampusepudeleid ning muid selliseid asju.
Aga lähen tagasi sinna kust mu seiklused alguse said ning kuidas ma jõudsin üldse nii kõrgele koos Maarikaga.
Ahti oli kutsunud mind paar nädalat tagasi ühelt filmiõhtult lahkudes uusaastaööl Rokikasse pittu. Kuna mul ei olnud midagi muud teha tundus see väga hea mõttena. Rokikasse kohale jõudes avastasin, et inimesi on väga vähe, aga seepärast et kell oli alles 20.30. Mõni aeg hiljem jõudis tyyp ning otsustsasime, et otsime teised sõbrad üles ja tuleme suurema kambaga tagasi, loodetavasti siis on rahvast. Krooksu jõudes märkasime, et teised istuvad rahulikult laua taga ja ootavad oma tellituid burgereid. Ma seal kaua ei istunud, sest vahepeal helistas Maarika ning ma otsustasin lahkuda ning koos temaga minna Rokikasse. Raekoja platsilt lahkudes küsis üks Keilast pärit paarike teed Krooksu poole, kuna olin sealt just tulnud oskasin neile tee kätte näidata. Rokika juurde jõudnud otsustas Maarika teha väikse suitsu. Seal samas kõrval seisid kolm noormeest, kellest üks oli märgatavalt täis, aga see-eest väga sümpaatsed. Sisse minnes avastasime, et inimesi oli korralikult juurde tulnud ning Ahti, Hannes, Andrei ja veel paar tüüpi mängisid PitchCar'i. Vahepeal tõi Maarika ülevalt oma õe poolt tehtud rummi-koola kokteili, mis oli suhteliselt pooleks tehtud. Inimesed asusid tantsima alles siis kui Andrei pani oma muusika mängima. Vahepeal laenasin tyybile ja teistele oma kaarte mängimiseks.
Maddy ja Ummi jõudsid kohale alles siis kui suur osa inimesi hakkas lahkuma, et uut aastat vastu võtta kesklinnas. Kuna aega oli vähe siis tõmbasin Maarika kaasa ja põrutasime kiirkäigus Füüsikahoone poole, sest sealt oli linnale parim vaade.
2011 algas hästi, peale Füüsikahoonest lahkumist, teel rokikasse otsustas Maarika, et võiks mu lumme lükata, aga ta ei arvestanud sellega, et lendab ise sisse ükskõik mida ta ei üritaks.
Jõudsime siis lumistena Rokikasse tagasi, vahepeal sai inimestega räägitud, kellega tavaliselt ei ole võimalust rääkida, aga vahepeal lahkus Maarika ning, ega ma eriti ei viitsind ka kauem seal olla. Kuskil kolme ajal sai asutud koduteele siis. Mõnus vaikne Tartu oli väga huvitav 1. jaanuari öösel. Kuigi kõikjal oli märgata aastavahetusest ülejäänud rakette, tühje šampusepudeleid ning muid selliseid asju.
Subscribe to:
Posts (Atom)