Midagi, mis on ees

Kiirelt saabuv nädalavahetus, mis tõotab tulla üle pikka aja väga huvitav, on üks asi mida oodata. Ja millest hiljem kirjutada, kas väikse jutu või isegi mitu, sest plaan on päris hiilgav. Reedel kohe peale kooli Tallinna ning siis edasi kuhugi metsa sisse öömajale, sealt edasi Kopli Madise tallu laupäeva hommikul, kus peaks toimuma kaks lahedat koolitust: foto-ja meediakoolitus ning siis pühapäeval kunagi Tartusse tagasi.

Aastalõpp ja mis edasi...

2010 sai mõnusalt ära saadetud ja 2011 vastuvõetud Füüsikahoone katusel koos Maarikaga.
Aga lähen tagasi sinna kust mu seiklused alguse said ning kuidas ma jõudsin üldse nii kõrgele koos Maarikaga.
Ahti oli kutsunud mind paar nädalat tagasi ühelt filmiõhtult lahkudes uusaastaööl Rokikasse pittu. Kuna mul ei olnud midagi muud teha tundus see väga hea mõttena. Rokikasse kohale jõudes avastasin, et inimesi on väga vähe, aga seepärast et kell oli alles 20.30. Mõni aeg hiljem jõudis tyyp ning otsustsasime, et otsime teised sõbrad üles ja tuleme suurema kambaga tagasi, loodetavasti siis on rahvast. Krooksu jõudes märkasime, et teised istuvad rahulikult laua taga ja ootavad oma tellituid burgereid. Ma seal kaua ei istunud, sest vahepeal helistas Maarika ning ma otsustasin lahkuda ning koos temaga minna Rokikasse. Raekoja platsilt lahkudes küsis üks Keilast pärit paarike teed Krooksu poole, kuna olin sealt just tulnud oskasin neile tee kätte näidata. Rokika juurde jõudnud otsustas Maarika teha väikse suitsu. Seal samas kõrval seisid kolm noormeest, kellest üks oli märgatavalt täis, aga see-eest väga sümpaatsed. Sisse minnes avastasime, et inimesi oli korralikult juurde tulnud ning Ahti, Hannes, Andrei ja veel paar tüüpi mängisid PitchCar'i. Vahepeal tõi Maarika ülevalt oma õe poolt tehtud rummi-koola  kokteili, mis oli suhteliselt pooleks tehtud. Inimesed asusid tantsima alles siis kui Andrei pani oma muusika mängima. Vahepeal laenasin tyybile ja teistele oma kaarte mängimiseks.
Maddy ja Ummi jõudsid kohale alles siis kui suur osa inimesi hakkas lahkuma, et uut aastat vastu võtta kesklinnas. Kuna aega oli vähe siis tõmbasin Maarika kaasa ja põrutasime kiirkäigus Füüsikahoone poole, sest sealt oli linnale parim vaade.
2011 algas hästi, peale Füüsikahoonest lahkumist, teel rokikasse otsustas Maarika, et võiks mu lumme lükata, aga ta ei arvestanud sellega, et lendab ise sisse ükskõik mida ta ei üritaks.
Jõudsime siis lumistena Rokikasse tagasi, vahepeal sai inimestega räägitud, kellega tavaliselt ei ole võimalust rääkida, aga vahepeal lahkus Maarika ning, ega ma eriti ei viitsind ka kauem seal olla. Kuskil kolme ajal sai asutud koduteele siis. Mõnus vaikne Tartu oli väga huvitav 1. jaanuari öösel. Kuigi kõikjal oli märgata aastavahetusest ülejäänud rakette, tühje šampusepudeleid ning muid selliseid asju.